Coca-Cola HBC Eesti Tulevase Juhi Programm

esmaspäev, Aprill 17, 2006

Üle pika aja jälle tööl

Rahvusvahelise IP contesti raames toimunud traditsioonilise toidu ja joogi õhtu, mina siis rõõmsalt oma lemmiklimonaadiga :)


Üle pika aja seetõttu, et olin vahepeal Belgias osa võtmas rahvusvahelisest marketingi võistlusest üliõpilastele ning siis õnnestus mul vahetult peale reisi päris raskelt haigeks jääda. Nüüd, jälle tervena, istun oma laua taga ja teen tööd. Kuna ma olen ära olnud peaaegu et kuu aega, siis on mida üle vaadata ja millele järele jõuda.Vahepeal on palju toimunud. Osade inimestega nagu Harold (Cold Drinks Department) ja Tarmo (Ostuosakond) pean kindlasti kokku saama, et aru saada, mis vahepeal toimunud on.

Teistega, nagu distributsioon, on lugu lihtsam. Distributsiooni kaks projekti (lisatasud ning autode hooldus) on peaaegu et valmis. Autode hoolduse ja remondi projekt ongi 100% valmis, nüüd peaks järgnema vaid projekti reaalne ellu viimine. Peab ära otsustama, kas investeerime projekti raha või mitte. Lisatasude projektis toimub hetkel testperiood. Peale testperioodi lõppemist oleks väga huvitav teada, et millised olid tulemused.Laos ja tootmises on olnud kiired ajad. Laos on Madis tõsisemalt käsile võtnud jookide aluste projeki ning tegeleb sellega aktiivsel. Urmase suurim projekt on tootmismasinate eelhoolduse projekt, mille eesmärk on säästa ettenägematu remondi kulusid. Helen, eelmise aasta tulevase juhi programmis osaleja, viib lõpule joogiga/siirupiga kokku puutuvate masinate puhastamise ning puhtuse hoidmise projekti. Kohe peaks hoo sisse saama nii klaasiliini projekt, millega soovime tõsta klaasiliini efektiivust 15% võrra kui ka waste management, millega soovime veelgi efektiivsemalt oma tootmisjääke ja prügi ära kasutada.

Valdas, kes tegeleb müügi analüüsiga, on vahepeal saatnud mulle presentatsiooni. Näen, et päevade arv, mille jooksul võlglased meile raha ära maksavad, on nii Leedus kui ka Lätis paari kuuga mõlemas riigis 3 -4 päeva vähenenud ning oleme seetõttu ka rahaliselt võitnud. Ka Lea (Eesti müük) projekt on väga huvitav. Nimelt soovib müügiosakond viia läbi market developer'i (MD) efektiivsuse uuringu, mille raames võetakse projektipõhiselt tööle tudeng. See inimene, peaks siis sõitma kaasas MD'ga ning lähtuvalt nähtust ja kuuldust tegema ettepanekuid muutusteks. Minu teada on see koht veel hetkel vaba, nii et kel huvi ja teadmisi saab kandideerida.

esmaspäev, Märts 13, 2006

Tähelepanu - start!

Eelmisel reedel jõudsid minu kätte 80% kõigist projektidest. Vaatasin nad üle ning tegin oma ettepanekud parandusteks ja täiendusteks. Enamike projektide stardinädal on 11-12nes nädal ning aprilli alguses peaks juba tulemusi näha olema. Kuna ma ise sõidan 22. märtsi õhtul Eestist ära ja tulen tagasi alles aprilli alguses, siis loodan 3. aprillil tööle naastes olla meeldivalt üllatunud:D

kolmapäev, Märts 08, 2006

Finantsosakonnaga finantsprojektidest

Täna on naistepäev!!

Hommik algas väga armsalt kui ostuosakonna juht Tarmo meile suure karbi kandle kommi tõi ning hiljem kõike ainult lisandus - lilled ja kommid :D . Nii tore!

Eile sain kokku Elenaga finantsosakonnast ning pidasime koosoleku, et panna paika projektid ka Eesti finantsosakonnas. Kummaline on see, et kuna minu üldine projekt kuulub nagunii finantsosakonna haldusalasse, siis on finantsosakond mu mälus veidi tahaplaanile jäänud. Ehk samal ajal kui kõigi teiste osakondadega on meil juba projektid paika pandud, siis finantsoskondades nii Eestis, Lätis kui ka Leedus on see protsess alles käimas.

Enamik asju mis vajavad finantsosakonnas parandamist või arendamist on nagunii töös. Lõpuks leidsime siiski kaks projekti, mis on ka Elenale olulised. Esimene neist deebitoride krediitide ning maksepäevade revisjon ning teine kreeditoridele antud päevade ülevaatamine.

Päev möödus põhiliselt telefoneerides ning e-maile kirjutades, kuna soovin projektiplaanid hiljemalt reedeks kokku saada. Kavatsen valmistada midagi projektiraamatu sarnast, kus oleks hea ülevaade kõigist projektidest ning nende arengujärkudest. See hõlbustaks kõigi tööd ja eelkõige minu jälgimistööd.

Vahetevahel mõtlen sellistele asjadele nagu motiveerimine ning juhtimine. Kuidas ma suudaksin inimesi motiveerida nii, et ilma meeldetuletustega tuleks inimeste endi initsiatiivist minu postkasti projektiplaan? Ja varem kui viimasel tähtajal? Minu projektigrupis on hetkel üks inimene, kes on suutnud mind nii toredalt üllatada - Harold, kes on külmikute osakonna juht. Sellised väikesed asjad teevad päeva rõõmsaks :)

esmaspäev, Märts 06, 2006

Tulemuspalga koosolek autojuhtidele

Ma viimasel ajal mõtlen vist ka inglise keeles. Kohati on tunne, et kasutan inglise keelt rohkem kui eesti keelt. Keel paraneb iga päevaga ja loodan, et aktsent jääb kogu aeg ka veidi väiksemaks.

Täna olin jälle koosolekutel. Hommikul saime kokku distributsioonijuhiga ja arutasime potentsiaalselt motivatsiooniprogrammi autojuhtidele. Et millest see võiks koosneda ning kuidas seda presenteerida. Fakt on see, et alguses tehakse n.ö testperiood, mil vaadeldakse tulemuspalga mõju tööle vaid mõnedel autojuhtidel. Hiljem kui testperiood osutub edukaks viiakse tulemuspalk sisse kogu Baltikumis.

Tulemuspalga juurutamine ning näitajate valimine on tegelikult üsna keeruline, kuna tulemuspalga eesmärk on tõsta efektiivsust ning motiveerida. Ehk tegelikkuses ei tohiks tulemuspalga kriteeriumid olla manipuleeritavad ega ka liiga üldised ning ebaselged. Selles projektis saabub kõige põnevam aeg, kui tegelikkuses testperioodiga alustatakse ja esimene tagasiside tuleb ning probleemid ilmnevad. See on minu arust üks huvitavamaid projekte.

Tarmo ostuosakonnast oli just saabunud kuskilt kaugelt komandeeringust ning pealelõunal sain ka temaga kokku. Arutasime müügiennustuse projekti ning ka kolme teist projekti, millest olulisem on kütusehindade läbirääkimine. Aga müügiennustuste projektist veel kuuleb, kuna varsti toimub selle projekti koosolek.

teisipäev, Veebruar 28, 2006

Vastlapäevane koosolekute päev

Tänane päev algas minu jaoks Baltikumi müügiosakonna koosolekuga. Kohtumise eesmärk oli välja tulla konkreetsete projektidega, mille tausta on uuritud, et kõigil oleks arusaam, kas selle ideega on mõtet edasi tegeleda või mitte.

Baltikumi müügiosakonna üks ülesanne on vähendada võlglaste arvu ja lõpuks ka seda, et meile üldse võlgu jäädakse. Kindlasti ei ole seda võimalik viia nullini, ent saab teha väga palju selle heaks, et meie võlglaste arv oleks viidud miinimumini. Valdas, kes on pärit Leedust, esitas kokkuvõtte meie praegusest hetkeseisust võlgnikega tegelemisel Balti riikides ja peamistest põhjustest, miks kliendid maksmisega hiljaks jäävad. Üks huvitav asjaolu oli see, et Lätis on seadustega keelatud sularahas arveldamine. Mis põhimõtteliselt tähendab seda, et müügimees ei tohi kaupluse omanikult võtta vastu kauba eest sularaha . Seega võib võlglane vabalt müügimehele väita, et ta on juba arve tasunud ning soovib kaupa osta. Kuna meie müügimehed ei saa aga väite õigsust online kontrollida, siis peavad nad klienti usaldama. Koosolekul tegelesimegi probleemi lahendamisega ning Valdas peaks järgmise nädala lõpuks mulle ka plaani esitama, kus kirjas, et mis ja millal ette võtame.

Kuna Balti jaotusosakonna juht Janek oli lähetusel, siis suundusime kohe Balti külmikute juhi projekti juurde. Selleks, et meie joogid oleksid parima serveerimistemperatuuri juures, peavad nad olema jahutatud. Kauplustesse ning Horeca kanalitesse, kus käibed ületavad teatud limiiti, annab Coca-Cola kasutusse oma külmikud. Samas maksab iga külmiku paigaldamine ning eemaldamine - ehk siis iga tehtud kulutust tuleks analüüsida. Võrreldes teiste riikidega on Baltikumi kontori külmikute paigutamiste ja eemaldamiste arv liiga suur. Järgmisel nädalal saan Haroldilt plaani selle kohta, et mida edasi teeme ja kui palju oleks võimalik seda numbrit vähendada.

Õhtul sain veel kokku Madisega, kellega vaatasime üle olulisemad projektid laos ning siis seadsin väsinult sammud ülikooli eksamit tegema.

neljapäev, Veebruar 23, 2006

Tallinn-Riga-Vilnius ehk komandeeringud

Üle-eelmise nädala neljapäeval-reedel olin Vilniuses ning eelmisel nädalal Riias. Mäletan veel aastate pärastki tõenäoliselt seda, kuidas Baltic Airi fokkerit oodates pidin tillukeses Vilniuse lennujaamas viis tundi üle aja ootama ning kuidas neli tundi meile ei vett ega süüa ei pakutud. Lõpuks saabusid lihtsad pizzad, aga siis anti teada, et sööge kiiresti, lennuk saabub varsti.


Vilniuse lennujaamas pizzatamas ja oma lennukit ootamas olid peale minu veel umbes 50 inimest.


Minu peamine eesmärk Riias ja Vilniuses oli saada tuttavaks sealsete Coca-Cola HBC töötajatega, kes osalevad minu projektis. Sain nendega kahel päeval kokku ning rääkisime võimalustest ettevõtte tegevust senisest veelgi efektiivsemaks muuta ja erinevatest säästmise võimalustest. Nägin ka esimesi takistusi oma teel, millest üheks oli keelebarjäär. Oma töös räägin tavaliselt inglise keeles. Oskan ka vene keelt, ent töist juttu vene keeles rääkida on raske. Samas vanemad inimesed on tugevamad vene keeles ja ei pruugi inglise keelt nii hästi osata. Seetõttu üritangi alati kontrollida, et kas minust saadakse ikka aru. Vahel tundsin, et pean üritama olla veelgi selgem.

Teine takistus tundus olevat erinev arusaam minu projektist. Ka siin üritasin alustada algusest, et kõigile ühte moodi ära seletada, et mida minu projekt endast kujutab ja mis on minu ülesanne ja mis on projektijuhtide ülesanne. Samas, kui inimesel on tekkinud juba eelarvamus projekti kohta on väga-väga raske teda ümber veenda, et projekt ei ole vaid kulude kärpimine - see on ka innovatsiooni toomine ettevõttesse, omanikutunne...


Samas olin väga rahul, et sain nende inimestega Lätis ja Leedus kohtuda. Käisin müügijuhtidega meie toodangu paigutust kauplustes vaatamas ning see andis üpris hea ülevaate sellest missugune situatsioon seal valitseb. Minu jaoks oli huvitav, et Vilniuses müüakse Coca tooteid ka riidekauplustes ja teistes toidukaupu mitte müüvates poodides. See nish ehk "non-food stores" on minu arust koht, kus on Eestis veel ruumi areneda. Samas ütles Leedu müügijuht Vladas, et äri alustamine nende poodidega on üsna keeruline, kuna kauplus peab joogi müümiseks eraldi loa taotlema.

Jookide ning shokolaadi müük kinga ning riidepoodides on mujal maailmas üsna tavaline. On isegi tõestatud, et shokolaadi müük non-food store'is suurendab riiete müügi käivet, kuna shokolaadis leiduv heaoluhormoon tõstab tuju ning kaup lähebki paremini peale. Samas tekitab pikem osturetk isu ning janu, mida hea meelega poes kustutaks.

Komandeeringud on põnevad, aga samas ka väsitavad: uued inimesed, võõrad linnad, teadmine, et eesmärgi saavutamiseks kasutatav aeg on piiratud. See kõik võtab energiat, mis kodus jälle tasa laadida tuleb.

teisipäev, Veebruar 21, 2006

Aasta peale programmi alustamist


Helen (vasakult kolmas) osalemas organisatsioonikultuuri
üritusel eelmise aasta talvel.

Alustasin Tulevase juhi programmis 2005. aasta jaanuaris ja olin esimene osaline. Selle aja jooksul töötasin erinevates osakondades ja kohtusin erinevate inimesetega. Kõige kauem töötasin müügiosakonnas, nägin kuidas töötavad nii müügiarendajad kui ka müügijuhid. Mõned päevad aitasin isegi tootepaigutajaid - ladusin kauplustes Coca-Cola pudeleid riiulisse!

Teistes osakondades olin pisut lühemat aega ja kuna minu projekt oli tööohutuse teemal, siis varasem kokkupuude teiste osakondadega tuli igati kasuks.
Kuna ma ise olen õppinud bio- ja toiduainetehnoloogiat, siis kõige rohkem pakkusid mulle huvi töötamine nii tootmis- kui ka kvaliteediosakonnas. Mäletan, et oma ülikooliõpingute ajal unistasin tihti sellest, et töötan suures tehases - ja nii see läkski! Olen pool aastat töötanud kupaazi ja veetöötluse meistrina ja tunnen, et hetkel on see minu jaoks piisavalt väljakutsuv - mulle meeldib oma töö väga ja pea on täis uusi ideid, mida ellu rakendada.
Coca-Cola HBC Tulevase juhi programm on olnud väga huvitav kogemus minu elus ja kindlasti ka hüppelauaks minu edasises karjääris.

Helen Ehavald

kolmapäev, Veebruar 08, 2006

Projekt on jõudmas põnevasse faasi

Meie tsehh. Projektid, mida me tootmises teeme on juba paika pandud - nüüd ootan vaid projektiplaane.


Noo nii!

Homme lendan Vilniusesse, kus kohtun sealsete juhtidega. Paar päeva tagasi oli mul esimene tõsisem koosolek tootmisega, mis oli minu arust väga produktiivne. Selgitasime välja projektid, mille läbiviimisega nad tegelema hakkavad ning milles mina neid aitan. Panime ka paika deadline'i nii projekti plaani jaoks kui ka projektide esitamiseks. Peale koosoleku kokkuvõtte tegemist mõtlesin, et aina hõlpsamaks läheb ja aina rohkem saan aru, et mida tegema pean (alguses oli see veidi segane).Näen ka et juhid hakkavad sellest järjest enam aru saama, et mida ma teen ja mis minu ülesanne on.

Aga homme siis Vilniusesse.

Viimane kord käisin Vilniuses umbes 2-3 aastat tagasi ja siis - siis oli seal peatänav üles kaevatud ning oli suht kole. Äkki on silmailu juurde tekkinud? Aga see pole peamine reisimise põhjus. Peamine on kindlaks teha võimalikud projektid ning projektijuhid nagu Eestis. Samuti teha ka väike market-tour ning vaadata, et kuidas on lood toodete paigutamisega Leedus. Loomulikult õppida inimesi tundma ja nendega veidi aega koos veeta. Selles aitab mind tõenäoliselt Ieva, kes on Leedu personalispetsialist ja Marise tuttav AIESECi päevilt. Usun, et peale tööpäeva näitab ta mulle mõned head söögikohad ja muidu põnevad kohad Vilniuses ära :)

Kella kolme ajal sain täna kokku ostuosakonna juhi Tarmoga ning panime paika ostuosakonnas tehtavad projektid. Kohati võib näiteks aja leidmine projekti tegemiseks osakonnas üsnagi raske olla, kuna osakonnad teevad sageli juba teisigi projekte ning keegi ei taha ju end üle hinnata ja hiljem avastada, et ei ole kuidagi võimalik projekti plaanist kinni hoida. Aga ka ostuosakonnas saime projektide taha nimed ning veebruari lõpus on projektiplaane oodata. Üks olulisemaid projekte on forecastingu parandamine, mis tegelikult väga-väga palju mõjutab nii tootmist kui ka kõike muud.

Ja järgmine nädal on jälle üsna kiire. Teisipäeval (mis on muide sõbrapäev :D ), saan kokku müügiosakonnaga ning räägime spetsiifiliselt nende projektidest ja neljapäeval ning reedel olen Riias. Kui aga aeg niikaugele jõuab, siis ka sellest täpsemalt.

kolmapäev, Detsember 21, 2005

Projekti presentatsioon

Dan ja Andrew: minu projekti sponsorid :-)


Nüüd on lõpuks kätte jõudnud projekti aeg. Täna tutvustati projekti, millega hakkan järgmised neli kuud tegelema. Kõige esimesena oli end sisse seadnud Baltikumi finantsjuht Andrew Tokely, kes on üks projekti sponsoritest veidikese hilinemisega tuli ka Dan Nistor (Baltikumi peadirektor) ning Andrew alustas projekti tutvustamist. Esimene mulje on selline, et projekt on väljakutseid pakkuv, on huvitav ja arendav. Mul on abiks palju toredaid inimesi -
usun, et saan asjaga ilusti hakkama.

See projekt on samas nii lahe - tänasest on minu käes ja kasutada see, mida olen oodanud nii kaua aega - usaldus ja vastutus asju teha. Andrew ütles, et kui me suudame vähendada tootmise kulu ühe euro sendi võrra, siis ma säästame aastas üle 150 000 eurot ja sedasama ka jaotuskuludes. Minu ülesandeks ei ole mitte kõike ise välja töötada, vaid saada kokku Baltikumi juhtidega ja rääkida üleüldistest ettevõtte efektiivsemaks muutmise võimalustest. Kui me lõpuks õiged projektid leiame, siis jääb see Eesti taseme juhtide teha - nii projekti plaani välja töötamine kui ka selle tegelik elluviimine.

Pärast tutvustust läksime koos Andrewga tema kabinetti ja rääkisime seal veel kaks tundi. Projektist, ärist ja Coca-Colast. Hunniku uute materjalidega läksin tagasi alla, Marise ja minu kontorisse, et neisse süüvida. Praegu olengi nende paberite kallal, üritades entusiastlikult aru saada koodikeelest, milles nad kirja pandud on.

Põnev on, hirmutav on, aga ülekõige on teadmine, et kui ma sellega hakkama saan ja veel hästi hakkama saan, siis olen endaga väga rahul.

Praegu on Maris meil veel viimaseid päevi, kuna ta läheb jaanuari alguses Costa-Ricale lapsi õpetama. Maris kandideeris vabatahtlike programmi ning sai stipendiumi ja veedabki järgnevad 7 kuud seal. Nii et tema ei jõudnudki blogima hakata. Küll aga blogib ta Costa-Ricast aadressil mariskadakas.blogspot.com.

esmaspäev, Detsember 05, 2005

Detsembri kuu

Maris aitas ka korraldada personali ja avalike suhete osakonnal koostöös AIESECiga üritust, mille raames toimus case study lahendamine Cocas.

Tuleviku Juhi Programm on kestnud juba üle kolme kuu. Selle aja jooksul olen töötanud nii müügiosakonnas, turundusosakonnas, valmistoodangu laos, kvaliteediosakonnas, laboris ning tootmises. Üle-eelmisel nädalal olin personaliosakonnas ning nüüd olen kaks nädalat töötanud avalike suhete osakonnas ja järgmisel nädalal suundun finantsosakonda.

Turundusosakonnas viisin läbi Coca-Cola külmikupaki uuringut. Tõeline väljakutse oli minna poes sisseoste tegemast tulnud inimese juurde ja küsida, et kas ta oleks nõus viis kuni kümme minutit oma kallist ajast minu uuringule pühendama. Kuna ma teadsin, et üksi võib see minu jaoks keeruliseks kujuneda ning eelarvet mul selle uuringu läbiviimiseks ette nähtud ei olnud, pidin asja lihtsustamiseks mingi muu viisi leidma. Selleks võtsin ühendust erinevate inimestega, kes kunagi olid huvi tundnud Coca-Cola HBC vastu ja saatsin neile kirjad pakkudes võimalust saada hea kogemus Coca-Cola turu-uuringu läbiviimisel. Sama kirja panin ka oma ülikooli üles. Ja peale mõningate kandidaatidega rääkimist leidsingi kaks tubli abilist (Jevgenia Vannari ja Eve-Liis Arvisto), kes mul kolm päeva uuringut teha aitasid.

Uuringu läbiviimine ei ole sugugi kerge töö, seda tunnistasid ka abilised peale kolmandat tööpäeva ostukeskustes, sest inimestel oli „ei“ vastus ikka väga kerge tulema. Ühe täidetud ankeedi kohta oli kuskil 3-5 inimest, kes ei soovinud seda teha. Nii võib lugeda saadud 102 vastust päris heaks tulemuseks. See aga ei olnud sugugi töö lõpp, kuna tulemused oli vaja sisestada andmetöötlusprogrammi ning analüüsida. Leida korrelatsioonid ning teha ettepanekuid ja järeldusi lähtuvalt tulemustest. Täna on mul hea meel teada, et mu uuringu tulemused olid turundusele kasulikud ning et neid läks praktilises elus vaja.

Geily organisatsioonikultuuri tutvustamise üritusel Viru hotellis. Pildil valmistame ette oma presentatsiooni.

Personaliosakonnas tegelesime organisatsioonikultuuri projektiga, mida ka hiljuti koos Marisega Pärnus personaliosakonna „team buildingul“ presenteerimas käisime. Olen avastanud, et siin on väga oluline ettekannete tegemine, hetkel on meil näiteks veel kolme osakonna presentatsioonid ootel.

Avalike suhete osakonnas tegelesime eelmisel nädalal detsembri kuu siselehe kokkupanemisega. Siselehe üle, mis mõnda aega puhkusel oli ja nüüd jälle ellu äratatud sai, on meil Marisega täielik õigus uhkust tunda, kuna kirjutasime ning kujundasime selle ise. Sain kogemuse, et artiklite tarvis inimeste intervjueerimine võib suures organisatsioonis olla üsnagi aeganõudev, kuna inimeste tabamine võib oodatust keerukamaks osutuda. Nii pidi meilgi mitu artiklit ootama, kuni soovitud inimesed komandeeringust tagasi jõudsid.

Hetkel on kõigi käed tegemist täis Coca-Cola jõulukaravaniga, millega seoses käisime Annela Laaneotsaga, kes on Eesti avalike suhete juht, üks päev peale tööd heategevuskaste Selveritesse ehitamas ja paika panemas. Tol päeval jõudsin ma koju päris hilja, ent see oli lõbus päev.

Täna on minu jaoks eriti rõõmus päev, kuna sain oma avalike suhete projektiga valmis. Pidin jõulukaravanile kaks koori otsima, kes oleksid nõus tasuta esinema. Peale kahte nädalat on nüüd kõik korras. Helistasin just paarkümmend minutit tagasi Tartu Muusikakooli ja infojuht Jürgen ütles, et lapsevanemad on esinemisega nõus. Seda peab tähistama, sest kooride organiseerimine oli pea sama raske töö kui uuringu korraldamine. Aga head inimesed ei ole ilmast kadunud. Mõlemal korral suutsin ma seda tõestada.

Minu enda suur projekt, mille täpsema sisu saan teada järgmisel nädalal, algab jaanuaris. Ootan seda õhinaga. Olen tõeliselt vaimustunud sellest, et projekt on rahvusvaheline ja saan end proovile panna erineva kultuuritaustaga inimestega suheldes.

Ja muidugi ei saa detsembris läbi ilma jõulupeota. Mina ise küll sinna ei jõudnud (olin tol ajal Kopenhaagenis), ent Maris rääkis, et seekord Lätis toimunud jõulupidu oli super ning eriti tore oli näha seal lätlasi ja leedukaid.

teisipäev, Oktoober 18, 2005

Kuu aega hiljem ja põnevust küllaga!

Lea ja Valdur. Lea on Eesti müügijuht ning Valdur teamleader. Müügiosakonnas sai väga selgeks: inimene, kes ise hingest Cocat fännab, suudab seda ka hästi müüa:-)

Nüüdseks on möödunud pea kuu, kui esimest korda Coca- Cola HBC esiuksest sisse asutsin. Minu aeg müügiosakonnas on nüüd läbi. Oleme mõlemad Marisega oma kuu aja kogemused kokku võtnud ning esmaspäeval tuleb esitada presentatsioon sellest, mida arvame osakonnas hästi olevat ja mida meie arust veel arendada saaks. Peale seda jätkub me programm järgmised kolm nädalat marketingi osakonnas.

Müügiosakonnas meeldis mulle (nagu ka minu postitustest välja lugeda võis), et müügimehed kohtlevad kõiki kliente võrdselt. Keldripoe omanik võib tellida kasvõi ühe kasti, aga kui koorem enam-vähem kokku tuleb, siis viiakse see ära. Kõigil müügiarendajatel on muidugi ametiautod ning kohati üllatas mind see, et kui palju nad on nõus mõnda klienti investeerima. Mõnikord tuleb mõne poe üles leidmiseks ikka 10-15 kilomeetrit sõita. Inimesed töötajatena on väga avameelsed, head suhtlejad ning muidu mõnusad inimesed.

Tutvustan nüüd ka organisatsiooni ülesehitust. Tegemist on siis ettevõttega, kus kaks peamist funktsiooni on tootmine ja müük. Peale selle on loomulikult veel personaliosakond (HR), avalikud suhted, marketing ja finants. Coca-Cola HBC Baltikumi kuuluvad nii Eesti, Läti kui ka Leedu. Lisaks Tallinnale on meil üks tehas ka Leedus. Enamus Baltikumi juhte asuvad Eestis, ent mõned ka Lätis ja Leedus ja seltskond on päris kirju. Leidub nii rumeenlasi, lätlasi, leedulasi, samuti ameeriklane, austraallane ja kindlasti veel keegi. Ah jaa - enamus on siiski eestlased :). Üldiselt hakkama saab nii inglise kui ka vene keelega. Mina olen peamiselt suhelnud inglise keeles.

Mis ma siis ise tegema hakkan? Praegu just teostan analüüsi selle kohta, et kuidas müügiosakonnas oli ja mis seal võiks paremaks teha. Esmaspäevast alates olen marketingi osakonnas ja teostan seal kolme nädala jooksul oma projekti. Kindlasti oled poes märganud Coca- Cola six-pack purke kirjaga, et osta neli saad kaks tasuta. Ma teen turuanalüüsi selle kohta, et kuidas kliendid on need purgid vastu võtnud on ning kuidas seda edasi arendada. Peamiselt saab siiski ülesandeks inimeste küsitlemine poodides ning hilisem tulemuste analüüs.

Muideks - Coca joogid on töötajatele tasuta ning positiivne on ka soodsate hindadega söökla.

pühapäev, September 18, 2005

Uute töötajate koolitus

Täna lähen uute töötajate koolitusele. Kuulan ettekandeid Coca-Cola süsteemist ja selles, et mis firma see Coca-Cola HBC (Hellenic Bottling Company) on ning saan tuttavaks teiste töötajatega. Kõige enam jääb mulle meelde Svetlana esinemine. Ta on tehases kvaliteedistandardite juht ja rääkis meile veest ja sellest kui oluliseks peab Coca-Cola HBC vee kvaliteeti. Selle tarvis on olemas oma veepuhastuse süsteem. Õnneks kontrollitakse vee ja joogi kvaliteeti müügikohtades pidevalt ja kaupmees on kohustatud kõik korras hoidma. Mind üllatas aga, et Coca-Cola HBC Eesti AS-l on hoovi peal enda isiklik, 130 m sügav kaev, kust suur osa vett lähebki jookide tootmiseks ja ümbertöötlemiseks. Ülejäänud osas kasutatakse linna vett.

Õhtul läheme uute töötajatega õhtustama, head toitu ning seltskonda nautima.

neljapäev, September 15, 2005

Päev autojuhiga

Tulen täna tööle spetsiaalselt varem (7.40), kuna lähen autojuhiga kauba laialivedamise ringile kaasa - autojuhid on enamasti juba kell 8 väravast väljas ja ära sõitnud. Ma pigem ei räägi kui raske on hommikul üles tõusta ja seda, et kuidas peale kahte päeval silmad nii vägisi-vägisi kinni vajuda tahavad. Aga olin tubli - pidasin vastu :)

Täna teeme läbi sellesama Paldiski tuuri (kus me eile Andrusega tellimusi korjasime) algusest lõpuni, ainus erinevus on selles, et nüüd me jagame tooteid. Olen koos Ollega, kes on olnud autojuht vist juba üheksa aastat. Ta ütleb mulle, et autojuhi töö on tema jaoks huvitav ning iga päev vaheldust pakkuv. Kui ühte pidi ringi sõitmisest on isu täis, siis sõidab ta alustades teisest kliendist ja pakub endale nii iga päev vaheldust. Mul on jälle selle üle hea meel, et talle meeldib autojuht olla.

Olle räägib mulle, kuidas 1990ndate alguses kui Coca-Cola alles Eestis alustas, oli väga uhke olla Coca-Cola töötaja. Kui ta rekkaga mööda poode sõitis lehvitasid inimesed teepervelt talle järele ning kuidas külades oli Coca-Cola auto lastele sageli üheks huvitavamaks asjaks nende päevas. Olevat olnud isegi kordi, kus lapsevanemad talle helistasid ja küsisid, et millal te jälle tulete, lapsed juba ootavad Coca-Cola autot, et aidata jooke maha laadida. See tundus nii armas ja positiivne :)

teisipäev, September 13, 2005

Päev müügiarendajaga

Täna olen abiks müügiarendaja Andrusel. Müügiarendaja peamine tööülesanne on käia klientide juures ning võtta neilt tellimusi, tutvustada ja müüa uusi tooteid. See amet on üks olulisemaid ameteid, kuna müügiesindaja on see, kes tegelikku müüki teostab ning kellest kogu firma käive oleneb. Loomulikult on neil väljakutseid pakkuvad plaanid ja sellest kui hästi nad plaani on täitnud oleneb tulemuspalk.

Sel päeval kui mina kaasas olin, sõitis Andrus Paldiski ringi ehk tema tänased kliendid asuvad teel Paldiskisse (näiteks Väänas ning Keila-Joal või Tabasalus) ja Paldiskis. Päeval on päris palju sõitmist ning õhtuks saab üsna suure kilometraazi kokku. Mõtlen, et kui nad juba peavad nii palju sõitma, siis võiks neile ju täiesti usaldada ka mingite küsimustike edastamise klientidele ja nende kokku korjamise, kuna sealt tulev info on kasulik nii müügiarendajale kui ka kontoritöötajatele. Pealegi teeks see päeva veidigi huvitavamaks ja lõhuks rutiini, mis paratamatult tekib.

Meil on täna vaja üle 30 kliendi juures käia. Enamik neist on väikekliendid oma väikeste poodide ning kauplustega. Samas asuvad vallakeskustes ning linnades poed enamasti üksteise lähedal ja nii saab paarist väikesest tellimustest juba suur tellimus. Müügiarendaja tuntakse juba kaugelt ära ning sageli ootavad kliendid teda paber näpus, et tellimus öelda. Väga äge :)

kolmapäev, September 07, 2005

Esimene töönädal programmis

Kadaka puiesteel Leiburi tehase taga asub Coca-Cola HBC Eesti AS koos oma tehase ning hoonestuskompleksiga. Esimeses majas, milles vanasti asus ka limonaaditsehh, töötavad Balti juhid ja personaliosakond ning teises majas viibivad osad Eesti taseme juhid: müük, PR ja külmatehnika.

Mina alustan oma päeva esimeses majas, kus tutvun Eesti Coca-Cola HBC's töötamise protseduuridega ning ka uue Eesti avalike suhete juhi Annela Laaneotsaga, kes minuga samal päeval tööle asub. Anneli Lille, kes on personalijuht, tutvustab meid teistele töötajatele.

Esimene tööpäev koosnebki suure punase raamatu läbilugemisest ning allkirjade andmisest nii lepingutele kui ka sisekorraeeskirjadele. Saan teada ka kus hakkab asuma meie, programmist osavõtjate, minu ning Marise kontoriruum.

Järgmisest päevast alates olen müügiosakonnas. Tööpäev hakkab kell kaheksa hommikul, ent enamik inimesi on juba enne kella kaheksat kohal. Alates tänasest olen kuskil kuu aega müügiosakonnas ning mu mentoriks on Margus – Tallinna müügijuht. Margus on väga sõbralik ning abivalmis ning teeb kõik selleks, et sisseelamine minu jaoks hõlpsam oleks. Täna on plaanis aidata Valduril (teamleader) uuendada Lootsi Rimis väljapanekut ning hiljem Kareliga (samuti teamleader) tema müügi-ringile kaasa minna.

Tootepaigutamine kujutab endast joogi kilepakenditest väljavõtmist ning riiulile panemist. Samas tuleb ka jälgida, et Coca-Cola külmikus vaid Coca joogid oleksid. Saan teada, et toote paigutamises kehtib palju reegleid ja standardeid, mille järgi joogid külmikutesse laotud peavad olema (mitte ei ole see poemüüja enda mõelda). Kui aga mõni poemüüja peaks leidma, et Coca külmik on hea kartuli ja kapsa hoiukoht või isegi mõne konkureeriva toote jaoks, siis peab ta arvestama selle võimalusega, et külmik võidakse ära viia.

Sõitsime Kareliga Paidesse. Käisime bensiinijaamas, kuhu on vaja panna alus kaheliitriliste jookide jaoks ning astusime sisse ühte poodi, et omanikuga reklaamplakati asjus rääkida. Karel teamleaderina on vastutav selle eest, et Paide müügi-ringist saaks excellence center ja et müük seal kasvaks. Excellence center tähendab, et on osade müügimeeste sõiduringid on eriliselt välja valitud nendega tegeldake erilise hoolega.

Paide Maksimarketis aitame Marisel tooteid paigutada, sest tootepaigutamine on üsnagi aeganõudev ja isegi raske tegevus. Kolmekesti sujub aga töö hästi ning kaup saab paigutatud. Jätkub sõit tagasi Tallinna poole. Enne Tallinnat pöörame sisse veel ühe kliendi juurde. On huvitav vaadata, kuidas suhted müügiarendaja ning kliendi vahel on niivõrd head. Nad võivad rääkida koos nii lastest, eelmistest meestest ja muudest ilma probleemidest ent siiski säilitada fookuse oma töös ja tegemises. Mulle meeldibki teamleaderi ning müügiarendaja töös kõige rohkem see inimlikkuse mõõde. Müügiarendaja ei ole vaid äripartner vaid ka inimene koos oma murede ning rõõmudega.